Search

Kuidas 30. septembril lumi maha tuli

Updated: Dec 18, 2019

30. september, 2019


Üle-eile oli veel musternäidis kuldne sügispäev, käisin pohli korjamas (kuigi, tõepoolest, tegin seda juba kindad käes). Eile sadas terve päev vihma ning täna ärkasin üles lumega. LUMEGAI! Septembris! Ja mitte niisama kirme, vaid mõnus ca 20cm paksune kiht oli maas. Aknast välja vaadates tõeline talvevõlumaa. Muide, kutsikatel mu akna all oli see nende elu esimene lumi ning oli tore vaadata kuidas nad olid rõõmsad ja ringi hullasid. Neid vaadates tuli tore naeratus peale, aga ma veel ei teadnud, et see oli minu tänase päeva viimane naeratus (okei, liialdan. Tegelikult oli väga lahe päev ja see ekstreemsus pani hinge särama küll!)



Päev algas nagu ikka kell 7 koerte aedikute puhastamisega, aga no, mida sa puhastad, kui valge paks lumevaip kõik junnid on ära peitnud. Moe pärast jalutasime aedikud läbi ja korjasime üles, mida nägime, aga enamus jäi kindlasti sula ootama. Kas siis 2019 sula või 2020 sula, seda me veel ei tea. Kenth, minu suur boss, ja Espen, „väike“ boss (ehk siis igapäevaelu korraldaja siin), mõlemad väga kogenud Lapimaal elajad, arvavad erinevalt ning vaikselt panevad panuseidki, et kellel õigus, kas see lumi nüüd jääb maha või mitte. Junne korjates aga üks võidukäik mul oli: mul oli meeles, et ühes aedikus keegi poetab oma kangi kogu aeg lauanurgale, mis neil aedikus on. Ja nii ma ühes aedikus siis lauanurgad lumest tühjaks lükkasin ning rõõmuhõigatusega teisel nurgal selle junni üles leidsingi. Väikesed rõõmud!


Koerad olid lume üle väga õnnelikud!

Enne koerte treeningringide alustamist aga tuli rekkatäis koerte kuivtoitu, millest peaks jaguma kuni suveni. Kuuldavasti maksis terve see koorem 300000SEK, mis on siis ca 30000€. Toit on 20kg kottides, kenasti alusel ja kiletatud. Kui palju ühel alusel on? Pole aimugi. Palju aluseid kokku tuli? Vist 15? Kenth tõstis nad rekka pealt maha ning hakkas siis ükshaaval suure traktoriga neid meile tooma, et kenasti ritta garaaži panna. Üks alus läks poole tee peal ka kummuli, selle pidime kõik 20kg koti haaval ATV kärusse tõstma ning siis garaaži laduma. Pärast seda jõunumbrit olin kindel, et täna jõusaali ma küll ei lähe.

Leia pildilt kummuli toidukoorem

Lõpuks saime toidu laadimisega ühelepoole ning alustasime treeningut. Muidugi, terve mõistusega inimene sellise ilmaga välja ei lähe, lumi oli selleks hetkeks 30cm paksune, ning kogu aeg sadas juurde! ATV-del olid all suverehvid, temperatuur 0 ringist, mis tähendab, et kõik oli väga märg ja raske. Aga nii me läksime, 3 ATV-d rivis. See oli esimene sõit muide, mille ma tegin täiesti ise, üksi ATV-l sõites. Sõit oli alguses pisut hirmutav, sest kontroll masina üle oli palju väiksem kui muidu. Mäest alla sõites tahtsin hoogu maha võtta ja pidurdasin, aga sellest polnud suurt kasu, sest rehvid lihtsalt libisesid, kiirust maha võtmata. Aga saime hakkama, ei sõitnud kraavi ega läinud kummuli!



Küll aga said kõik riided märjaks, püksid olid nii läbivettinud, et oli tunne, nagu oleksin püksi pissinud. Ja näpud külmetasid hirmsasti! Kindad olid juba koerte rakendamise ajaks märjaks saanud. Lõunapausi ajal vahetasin kõik riided ära, aluspesu kaasa arvatud. Leidsime vanade riiete seast suured kummipüksid, nagu kalameestel, ning sain need endale jalga tõmmata, mis oli super, sest see jättis tagumiku ja jalad kenasti kuivaks. Kuivade kinnastega oli ka tervelt 10minutit tore olla, edasi pidi kannatama märgi kindaid. Teise sõidu pealt vahetasin kindaid, aga kennelisse tagasi jõudes olid needki märjad ning näpud tõeliselt külmunud. Oli kuidas ma kadestasin Mary-t, kes sõitis ATV-ga, millel on käepidemesoojendused.... Jah, oli märg-märg-märg.



Päev oli pikk ja väsitav. Kui varasemalt oleme toitmisega alustanud kell 15, ning kolmekesi seda tehes saame kusagil 16ks kõik valmis, siis täna lõpetasime oma toimingutega kell 18:30. Kindlasti võttis hommikune toidulaadimine oma aja, aga me täna sõitsime ka kolme ARV-ga, mis tähendab, et treenisime kahe meeskonna asemel korraga kolme. Aga ikkagi võttis kõik palju aega, see märjas lumes kõndimine oli juba väljakutse. Tööpäeva lõpuks olin nii väsinud, et õhtusöögiks sõin müsilit ning ampsasin otse purgist heeringat. Nüüd joon maailma suurimat tassi kohvi, sest 1) sooja jooki on hea juua 2) täna on mul vaja lõpetada video, mille laen oma YouTube kanalile üles homme, kus lõpuks ometi jagan kogu ülejäänud maailmaga infot, kuhu pärapõrgusse ma olen tulnud ja mida ette võtnud.


Täna ATV peal sõites, kui juba külm ihuvahel ja näpuotsad tuimad olid, mõtlesin ,et jah, tõepoolest, on olnud minu unistus leida tööd, mida saan teha õues, veel parem kui see on seotud loomadega. KUI PALJU on tegelikkuses võimalusi nende kriteeriumitega. Ja ma otsustasin tulla Lapimaale, kus lumi tuleb septembris, välja peab minema iga ilmaga, ning talvel -30C on tavaline. Halleluuja, soovige mulle edu.

0 views
  • YouTube
  • Instagram
  • Facebook
  • TikTok

© 2020 Maiu Takes a Hike