Search

Kuidas hakkasin VIP-klientide giidiks

Updated: Apr 12

29. detsembril, kui kirjeldasin siin blogis lühidalt meie tuure ning erinevaid konseptsioone, siis meie kõige kallimate pakettide (Fjellborg Arctic Lodge) juurde kirjutasin nii:

"Eksklusiivne bränd, mille alt pakume high-end toodet, kus külalised ööbivad väga ilusas ja kõrge kvaliteediga wilderness lodge-s ning neil on eragiid, kes teeb nendega erinevaid tegevusi. Väga kallis toode :) Mina sellega väga tegelema veel ei hakka, selleks on meil üks superäge 10-aastase kogemusega giid Anna, kes nende klientidega tegeleb. Kui hästi läheb, saan mõned korrad Annat assisteerida."


Nüüd, hooaja lõpuks olen neid samu Arctic Lodge külalisi giidina juhtinud 6 korda! Kuidas see siis juhtus?


Üleüldse olen siin giidina saanud palju vastutusrikkamaid tuure kui ma esialgu arvasin. Hooaja alguses olin valmis terve talv sõitma suure kelguga (kus 2-4 inimest istuvad minu kelgul), sest see on nö kõige lihtsam töö. Siis aga ütles ülemus, et kui me (tähendab meie, esimese hooaja giidid) oleme valmis ja tunneme end mugavalt, siis saame hakata tegema ka näiteks kahe väiksese meeskonnaga tuure, st kui klient saab oma kelgu ja 4-liikmelise koerameeskonna. Sellisel tuuril on giidil suur vastutus kogu aeg jälgida vaadata, et kõik koerad oleksid terved ning kliendid samamoodi.


Kui on kaks väikest meeskonda minu taga, siis see on suhteliselt okei. Mul jagub tähelepanu kõikidele ning selja taha vaadates ma näen mõlemat sõitjat. Kogenud giidid siin kennelis võivad üksinda võtta enda taha ka 9 väikest meeskonda. Aga sellisel juhul on alati kaasas keegi lumesaaniga nö turvaks, sest siis on vaja tagumistel eraldi silma peal hoida, kuna ees giid lihtsalt neid ei näe. Tavaliselt on üksi giidina olles piiriks 6 väikest meeskonda. Hooaja edenedes ma ka ise 6 meeskonda giidina tuurile viisin. Alguses olid väiksemad grupid ning keegi lumesaaniga alati kaasas (mis oli suur kergendus alati, sest väikeste meeskondadega gruppi juhtides on mul alati stress, et koerad saavad lahti ning ma ei suuda neid kinni püüda), kuid üks viimaseid suuri gruppe, mis ma tegin, oli 6 väikest meeskonda ning 4-tunnine lõunatuur. Lõunatuurile minnes oli lumesaan abiks, kuid tagasi tulles mul seda ei olnud ning olin täitsa üksi 6 väikese meeskonnaga. Õnneks olid sõitjad head ning õnnetusi ei juhtunud, ning tunne oli mul super, sest eales ei osanud ma arvata, et nii suurt gruppi oma esimesel hooajal juhtida saan.


Kuid hooajal vältel sain hakata vaikselt ka Arctic Lodge külalistega tegelema hakata. Kiirelt öeldes on see kallis ning väga high-end toode, kus pakume nö „soft adventure“ paketti. Need külalised maksavad (olenevalt mitu päeva siin on) 2000-6000 eurot per inimene (!!!). Aga muidugi kõik on siis seal hinna sees: majutus superlux ja ilusas majakeses, erakokk, super hea kohalik toit, kõik tegevused ja eragiid, kes kogu nende siinoleku aja siis on nende käsutuses. Meil on muidugi programm, mida me jälgime, aga üldiselt on see vabalt muudetav vastavalt klientide soovidele. Tahavad täna puhata ning ainult mullivannis sulistada? Vabalt. Tahavad aga hoopis minna räätsamatkale või jääkalapüüki tegema? Vabalt. Ehk siis giid on alati olemas ning vastutab klientide eest ning teeb kõik, et nad end hästi tunneksid. Minule kui giidile tähendab see enamasti 14-tunniseid tööpäevi, kus olenevalt klientides olen lihtsalt valves või siis olen kogu aeg rakkes ja sebin ringi, valmistan ette matku või muid tegevusi.


Minu arsenalis on siis olla kelgukoerajuht, lumeräätsamatka juht, jääkalapüügiekspert, lumesaanimatka juht ning üldiselt külalislahke ning piirkonna kohta palju teadev giid. Kas ma olen kunagi jääaugust kala kätte saanud? Ei :D Kas ma olen lumesaanimatka ekspert? Ei :D Nagu näha, siis oli alguses mul hirm päris suur, et oma mitteeksperdiks olekut reedan ning pidin palju „fake it till you make it“ strateegiat kasutama. Aga kogenumate kolleegide juhatusel ma nüüd tunnen end nendes rollides päris hästi! Arctic Lodge klientide juures on tegelikkuses palju olulisem oskus inimestega suhelda, nende soove ridade vahelt välja lugeda ning tasakesi, nende jaoks nähtamatult nende reis fantastiliseks vormida. „Keep them happy“ on minu bossi peamine lause, kui Arctic Lodge gruppi juhin.


Arctic Lodge programmi lumesaanipäeval, kus viin külalised lumesaaniga kohalike Samide juurde.

Esimesed kolm gruppi olin ma grupi teine giid, st minu kõrval oli alati keegi kogenum, kellelt sain siis ametit õppida. Minu viimased kolm gruppi tegin ma aga täitsa ise! Kes on siis need inimesed, kes sellise meeletu summa on valmis oma puhkuse alla panema? On nii paare kui ka perekondi. Jõukad, loomulikult (enamasti erinevad ärimehed koos kaasadega), kes soovivad turvaliselt ja mugavalt kogeda elu polaarjoone taga. Pole ka midagi erilist, kui grupp tuleb siia eralennukiga. Minu päris oma grupid on olnud suhteliselt lihtsad, toredad ning normaalsed inimesed. Välja arvatud üks perekond Saksamaalt, kus ema, isa ja 9-aastane poeg suutsid oma mõtteid ning soove nii palju siinoleku ajal muuta, et minu pea huugas korralikult. Aga ebaviisakaid või muudmoodi ebameeldivaid inimesi siin kohanud ei ole ning see teeb minu töö kohe kindlasti palju lihtsamaks!


Arctic Lodge külalistega koertesõidu päeval välilõunal (mille eest mina kui giid vastutan)..

Siinoleku ajal olen saanud ka teistsuguseid VIP kliente kelgukoerasõidule viia. Üllatavalt sageli viisime eralennukiga tulnud inimesed koertega lennujaamast Jäähotelli. Jõuluõhtul viisime viimasel hetkel sõidu broneerinud India perekonna (vanemad ja 3 last) erasõiduna ühte meie majakesse, kus nad siis privaatse jõuluõhtu veetsid. Järgmisel päeval võtsime nad uuesti sealt peale ja tõime tsivilisatsiooni tagasi. Minu kõige erilisem VIP klient oli aga USA saadik Rootsis, kes oli Rootsi Lapimaa tuuril ning soovis saada kelgukoerasõitu.


Jõuluõhtu kelgukaunistus

Loomulikult oli kogu ettevõtmine täielikult privaatne ning igat pidi eriline. Mina olin giid ning meie kennelist saadeti lumesaaniga igaks juhuks meid abistama väga kogenud giid Jonas (töötanud siin 10 aastat). Saadikul endal oli kaasas 2-liikmeline meediameeskond, kes sõitis kaasa lumesaanil, ning Rootsi eriteenistus, kes sõitis kaasa teisel lumesaanil. Ehk siis ühe kliendi jaoks kokku 3 lumesaani + giid.


Saadik sai oma väikese 4-koera suuruse meeskonna ning mina sõitsin suure kelguga, kus istusid 2 naist PR meeskonnast. Minu õnneks suutis Jonas kõiki teisi lumesaaniga sõitvaid tüüpe veenda, et nad peaksid kaugemal meile järgnema, sest kui lumesaanid väga lähedale tulevad, siis see müra rikub kogu kelgusõidu kogemuse. Sõit ise oli seetõttu ootamatult sujuv ning meeldiv, kuid väga lühike. Tavaliselt väikese meeskonnaga sõit on pikem ettevõtmine, vähemalt 4-tunnine reis. Saadikul polnud aga palju aega ning pidime tegema 1,5 tunnise reisi. Kuid nad jäid erinevatel põhjustel hiljaks ning tuur vähenes ühele tunnile, sest nad pidid loomulikult kiirustama ja kohe pärast meie tuuri oma programmiga edasi minema.


Video USA saadiku Instagrami kontolt. Targutav giid Maiu on kohe alguses :D




Sellel VIP-tuuril juhtus ka tore lugu, kus Rootsi eriteenistuse lumesaan jäi lumme kinni, sest nad sõitsid mingil põhjusel rajast välja ning kuna lumesaaniga paksus lumes sõitmine on eraldi kunst, siis loomulikult nad seda teha ei osanud ja jäid kinni. Mina aga seda aga kohe ei näinud ning üldiselt – ega ma ei hoolinud ka, ise olid nii hooletud – ning sõitsin oma saadikuga rahulikult edasi.


***


Mul oli ülimalt hea meel, et ikkagi siia kennelisse tööle sain. Oleme oma piirkonna parimad ning seetõttu saame teha kõiksuguseid erinevaid ja huvitavaid projekte ja gruppe, mida võiks kategoriseerida VIP alla. See toob väga meeldiva vahelduse igapäevatuuridele, mis muidu üksluiseks kipuvad minema. Ma oleks kindlasti juba ammu hulluks läinud, kui ma terve hooaeg, iga päev, oleksin pidanud tegema vaid meie kohvituuri või lõunatuuri. Samad rajad, samad küsimused, samad jutud... Õeh! Ja loomulikult olen täinulik, et mind on usaldatud nende VIP klientidega tegelema. Aga eks mul on ka hulganisti klienditöö ja -suhtluse kogemust, mida minu õnneks minu bossid on märganud ;)

0 views
  • YouTube
  • Instagram
  • Facebook
  • TikTok

© 2020 Maiu Takes a Hike