Search

Üks tuisune ja kiire päev minu elus

Updated: Apr 12

1. veebruar, 2020


Kell on 8 õhtul, istun voodis, värskelt dušši alt tulnud. Minu ees on maailma kõige või- ja suhkrurohkem brownie tükk, aknalaual auramas teetass. Lootus on enne une tulekut natuke lugeda, lihtsalt meele rahustamiseks. Päev on olnud tihe ja raske ning ma ei imestaks, kui tõesti kell 9 juba magan.


Täna hommikuks olid kõik rajad täis tuisanud ning lumesadu jätkus täiel hool. Üldse on olnud see aasta juttude järgi üks lumerohkemaid siin. Tegin täna 3 tuuri:


Kell 9:30 hommikul oli lühike kohvituur 11-ne koeraga (tavapärane on 12, kuid kõik koerad olid väljas teistel tuuridel), 4 külalist kelgul istumas. Minu 11-nest koerast üks ei tõmmanud üldse, mis vähendas minu "koerajõudu" 10nele ning kuna rajad olid paksult täis tuisanud, siis oli minu reis väga-väga aeglane ning pidin palju kelgule kaasa aitama (st kõrvalt jalaga hoogu juurde lükkama). 1,5h reisi lõpuks olid mu koerad nii väsinud, et viimane ülesmäge rajajupp jõejäält tagasi kennelisse oli nelja istuva külalisega mõeldamatu. Kenneli omanik Kenth tuli lumesaani ja väikese treileriga/järelsaaniga, millega tavaliselt külalisi üle jää jäähotelli vahel sõidutame, mulle jõejääle vastu ning võttis külalised treilerile ja nii sain tühja kelguga ülesmäge sõita.


Aga õnneks olid minu külalised väga toredad, kellega oli hea vestelda ja niimoodi tuju üleval hoida. Sellel reisil juhtus ka kõige maagilisem "põdrahetk" - TÄPSELT sellel hetkel, kui üks külaine küsis: "Kas teil siin põtru ka on?" keerasin pilgu rajalt kõrvale ning nägin kahte ilusat, suurt põtra umbes 30m kaugusel puude vahelt mulle otsa vaatamas. Aeg-ajalt näeme ikka siin põtru, aga mitte nii tihti kui põhjapõtru ning iga kohtumine on siiski veel eriline.


Ükskord sellel samal ülesmäge sissesõidurajal kennelisse nägin kolme põtra tsillimas. Ühe püüdsin kaamerasse.

Kell 13 oli mul teine kohvituur, rajad olid jätkuvalt väga aeglased ja täis tuisanud, sest kogu aeg sadas lund juurde ja avatud maastikel (st jõel ja rabas) puhus kõva tuul. Külalisteks olid 4 rootslast, kes omavahel terve tee rääkisid rootsi keeles . Ma ei saanud midagi aru, tundsin end kui tõeline viies ratas vankri all.


Lisa sellele pildile mõttes sama palju lund juurde ja saad pildi, mis meil praegu meie kohvituuri kota juures avaneb.

Kell 15.30 algas ööbimisega tuur, kus algse kahe külalise asemel oli neli. Ööbimisega reisil saavad külalised tavaliselt oma 4-liikmelised koerameeskonnad, mis tähendab minule kui giidile rohkem vastutust ja tööd. Kõigepealt tuli mul otse eelmiselt tuurist tagasi tulles väikesed kelgud valmis panna ning koerad suurest, 12-nest koerast koosnevast meeskonnast väikestesse meeskonadadesse ümber sättida. Õnneks olid mul kolleegid Rosie ja Fiona abiks, ilma nendeta oleksin ma väga hilja peale jäänud, sest eelmiselt tuurilt tulin loomulikult hiljem tagasi, sest liikusin lihtsalt nii aeglaselt.


Pärast umbes 3km sõitu, mina oma meeskonnaga ees, 4 külalist oma meeskondadega järgi, kaotas üks külaline tasakaalu ning lasi oma kelgust lahti. Ma juhtusin just sellel hetkel tagasi vaatama ning nägin ühte pealampi (sest siis on juba pime ja jagan kõikidele pealambid välja) üles-alla liikumas, mis tähendas, et keegi jookseb, mis tähendas, et keegi kaotas oma meeskonna. Peatasin ruttu oma meeskonna kinni, panin 2 lumeankrut maha ning jooksin tagasi vaatama, mis juhtus. Õnneks oli metsavaheline rada kitsas ning ilma juhita koerad jäid teise kelgu taha seisma.


Tavapärase 1h15min sõidu asemel olime rajal natuke alla 2 tunni. Kõik oli nii aeglane ja tuisune! Lõpuks Väkkärässe, meie ööbimispaika jõudes olid mul abiks kolleegid Hugo ja Rosie, tänu kellele said koerad ruttu rakmetest lahti ja toidetud. Sõitsin seejärel ise lumesaaniga tagasi kennelisse. Panin valmis koerte hommikusöögi, mille järgmisel hommikul lumesaaniga tagasi sõites pidin kaasa võtma; pesin õhtusöögi kastid puhtaks ning alles siis sain koju.


Olid väljakutsuvad 12 tundi ilma istumata ja puhkamata. Aga see elu, mida siin niimoodi tegutsedes tunnen oma soontes voolamas on nii-nii hingetoitev, et ei vahetaks seda millegi vastu.












0 views
  • YouTube
  • Instagram
  • Facebook
  • TikTok

© 2020 Maiu Takes a Hike